"Eŋgelmáná gietkka"

Sárá-áhkku jámii go ledjen unna nieiddáš. Muittán goit su hámi bures, ja litna jiena. Niegus leimme fas geasseorohagas, munnai rávis olmmožin. Čippostalaime áhkuin goahtesajis, áhkus vuollegis gahpir oaivvis ja bummolliinni lei vel giessálan gahpira nala.
Áhkku geigii munnje njuikuma, masa lei čuoldime bátti. Dat dajai dat lea mu hálddus maid deinna dagan? Giesai vel birra njuikuma bealledahkkon duoji.
Ja mun válden dan vuostá.

In dalle ipmirdan, muhto dál dieđán. Nie mun galgen dahkat.

Dat lea mu vuorbi.

Bachelorbargun Eŋgelmáná gietkka lea láddan mu eallima garraseamos jagi 2010 áigge. In goassige ovdal leat šaddan ná áŋgirit jurddahallat ovttaskas duoji vuoiŋŋalaččat. Go lea šaddan ja enkulterejuvon iežas kultuvrii, ipmirda kultuvrra čiekŋalis mearkkašumiid. Earenoamáš olu duodji, ja dán dáhpáhusas gietkka, guoddá mearkkašumiid ja máŋgii maid ovttaskas duoji duohken lea muitalus.

Mu duojis lea eallima losimus muitalus, dakkár man ii oktage háliidivčče vásihit. Vásáhusa bakte mun lean eadnin ja duojárin ožžon áibbas ođđalágan duostilvuođa. Lean ráhkadan gietkama iežan eŋgelmánnái, 4-jahkásažžan eret vádjolan Sálmmoi.

Lean dán duoji bakte dálkkodan iežan ja ávkkastallán visot dan dieđu ja máhtu, mii munnje lea šaddan sihke praktihkalaš duddjomis ja formála oahpu bakte. Dát duodji lea gáibidan mus earenoamáš olu jurddahan- ja ráhkkananáiggi: mot čoavddan dan, go mánná lea jápmán ja mot buvttán dan ovdan, geas jearan lobi oažžugo čuoldit aivve earáládje dehe atnit vilges čalbmealána? Dehe leago jierbmi obanassiige duddjot guoros gietkama, mii ii goassige šatta adnojuvvot álgovuolggalaš ulbmilis mielde?

Lean maid jearrán alddán manne mun galggan duddjot juste dán duoji? Danne gávdnen jurdaga dáidaga ja dáiddara traumas. Dáiddaduodjin Eŋgelmáná gietkama sáhttá meroštallat go dat deavdá dáidaga gáibadusaid das, ahte lea čikŋa: in goassige eadnin šatta atnit dan álgovuolggalaš geavahanulbmila mielde.

1. Gietkama birra almmolaččat

Gietkama deháleamos bargun lea suddjet máná. Ovdal dan mearkkašupmi beaivválaš eallimis soaitá leamaš stuorit goit praktihkalaš dásis. Dalle gietkamis lei álki fievrridit máná birra jagi. Eadni sáhtii njamahit ja nohkkadit máná bargguid oktavuođas. (Guttorm 1991, 8). Dál áigi lea rievdan ja orru dat árbevierru lea maid jávkagoahtime dehe unnume goit mu ruovttuguovllus: gietkka lea šaddan ođđaáigásaš luxusbuvttan, mii ii leat oažžumis juohkehaččas.

Eanodaga guovllu gietkamat sulastahttet olu Guovdageainnu gietkkamálliid, mii lea lunddolaš juo geográfalaš sajádaga ja sosiála oktavuođaid geažil. Gietkkasistin lea dábálaččat adnojuvvon rávis bohcco náhkki, go dat lea nanus.

Boarrásit buolvva duojáriid mielde Eanodaga gietkamis gietkkarávdda birra ii boađe hervejuvvon láđđi. Muđuidge áidna hearvaláđđit leat dat, mat mannet goagi birra ja dan badjel. Dan duođašta jearahallandieđuid lassin Suoma álbmotmuseas gávdnon diehtu Eanodaga guovllu gietkamis 1965 (Museovirasto 2010), mas ii leat hearva eará sajis go goagi birra. Náskkátge eai leat adnojuvvon min guovllus. Girjjálaš gálduin ja jearahallamiin eai boahtán ovdan erohusat čuoldagiid gaskkas Guovdageainnus ja Eanodagas. Liikká mu čuoldán searro- ja guoddinbátti Näkkäläjärvi ja Triumf (2000, 97) gohčodeaba Eanodaga mállen. Dievdduid- ja bártnážiid vuottamállen dat leage hui dábálaš min guovllus.

Silbašiella lea árbevirolaččat adnojuvvon gietkamis vai dat suddje máná amas gufihttar beassá lonuhit su dehe šiella “galggai suodjalit máná bahás vuoiŋŋaid vuostá” (Solbakk 2009, 50). Šiela sámit leat nappo atnán gaskaoapmin várjaleamis ja bisuheamis (Gaup 2001, 138). Dábálaččat šiella lea leamaš silbbas dehe eará metallas. Searrobáttis šiella lea leamaš siskkobealde, ahte mánná oaidná dan ja golaha áiggi dainna. Hui máŋgii silbaboallu lea maiddái searrobáttis dákko, gokko dat suorrána golmma oassái, guovddážin ja ravdan. Muhtumin lea silbaboallu leamaš nai gietkama geažis, gasku juolgeliehku, masa sáhttá giddet searrobátti.

2.1 Gietkamii gullevaš mearkkašumit

Gietkka sisttisdoallá earenoamáš olu symbolalaš mearkkašumiid. Unna mánáža nohkkansadjin dat lea doaivvaga ja eallima symbola. Mu gietkka lea guorus ja dakkárin govvida máná fysalaš eretleahkima, muhto maiddái boahttevuođa nieguid ja doaivvagiid jávkama.

Muitalus gietkama duohken geasuhii mu sakka. Almmolaččat gietkka guoddá mearkkašumiid hui olu ja eandalit dán dáhpáhusas muitalus čatnašuvvá gietkamii čavgat. Sáhttá dadjat, ahte muitalusa haga gietkka livččii bealleguorus.

Gietkama symbolalašvuođas ja mearkkašumiin muitalit diiddat. Diidda mielde
heajos mearka lei dat go oaččuime headjaskeankan gietkama: muittán vuoras

olbmot lohke, ahte lea heajos mearka go mánáhis olmmoš vuhtoda guoros gietkama ja obalohkái dat, ahte gietkka lei juo luvddonastojuvvon mánáhis bárrii.

Dološ diidda mielde mánnái ii oaččo gárvvistit gietkama ovdalgo son lea riegádan. Muittodiedu mielde Ellegoaski guovttos etniin leigga munnje ráhkadan gietkama ovdalgo mun riegádin muhto goaski ii lean áibbas gárvisin dan dahkan. Son lei sojahan sieđgarissi goahkemuorran easka dalle go ledjen riegádan ja de easkka luvddonasttán gietkama.

Hui unnán, juo ollenge, leat girjjálaš gáldut das, mii dáhpáhuvvá jus mánná jápmá gietkamii? Ruoŧa beal Gárasavvona guovllus gietkka lei boldojuvvon, go mánná dasa jámii (Päiviö 2010). Nuorta-Eanodagas fas gietkka galggai luvddonastojuvvot ođđasit ja gietkamuora vuđđui ráhkaduvvui ruossa. Muhtumin merkejuvvoje maid máná muorrabustávvat. (Jearahallamat 1996-2010). Danne mearridin lasihit engelmana gietkamiinai muorrabustávvaid, go orui háliidin dan earenoamážit identifiseret Sálmmorohki gietkkan.

2.2 Eŋgelmáná nohkkansadji

Dát bargu lea ollislaš duodji dannai dáfus go lean atnán buot áiccuid ráhkkaneamis. Niegu bakte lean ožžon dieđu ja ipmárdusa das, ahte munnje eallin lea várren iežaslágan vuorbbi. Áhkkorohkki geigii munnje njuikuma ja mun válden dan vuostá. Dološ diidda mieldehan jápmán olbmos ii oaččo niegus váldit maidege, go dat ii dieđe buriid. Maŋŋel lean maid gávnnahan mu ja áhku čatnasumi: son lea maid massán unnoračča dolin.

Earenoamáš olu lean guldalan Mari Boine musihka duddjoma áigge ja dan lossa áigodagas muđuige. Rose-Marie Huuva diktagirji Galbma rádná lea mielastan ožžon ođđalágan mearkkašumi:
Ilu sáhttá juohkit
addit nubbái
Illu oidno čalmmis
gehpida lávkkiid

Moraš
ii leat juohkinveara
morraša
ferte ieš guoddit (Huuva 1999, 116).

Duddjoma áigge guldalin olu Mari Boine musihka. Govahallen su lávlume mearragáttis, almmis ja násttiin, morrašis ja áibbašeamis. Musihkka lea máŋgii dolvon mu daid jurdagiid lusa: jurdda eŋgelmáná nohkkansajis buvttii assosiašuvnnaid vielgatvuođas, čuovggas, das gosa Sálmmo lea vádjolan. Dat báiki ferte leat čuovgát ja vielgat, vigiheapme ja ráinnas.

Danne oruige lunddolaš válljet čuoldagiidda vilges láiggiid ja go lei jearaldat bárdnemánás, de fertejin dievasmahttit vielgatvuođa alitivnniin: danne turkosa šattai nubbin láigin. Turkosa maid danin, go dat lea okta dán áiggi treandaivdni. Mun háliidan čájehit eallinfámu, háliidan čuovvut áiggi inge bisánit. Turkosa symbolisere boahttevuođa ja ovddosguvlui mannama. Háliidin atnit maid silbaárppu.

Eŋgelmáná gietkamis lea šiella, unna silbabolloš, mas lea vilges geađgi. Nubbi šiella lea silbaboallu searrobátti nalde. Álggos meinnejin, ahte in bija šiela ollenge go mu gietkka lea guorus: silba ii dárbbat suddjet ovttage. Muhto šiella guoddá maid mearkkašumi ja vuoiŋŋalaččat čatna mu mánnái (gč. maŋŋeleappos Linking Object). Šiella ealaskahttá máná muittu ja háliidan doallat eŋgelmáná eallin, muittu ealásin. Nubbi šiella lea dannai dáfus dehálaš, ahte lea leamaš Sálmmo boahkánis su eallináiggis.

Čalbmealán lea asehis vilges tiŋggas, ravddain lea vilges helmmobáddi. Vilges tiŋgga vuolde lea turkosa satiidna. Lean broderen dasa vilges riesaldatárppuin Mari Boine musihka mielde (Boine & Vuolab, 2009 teavstta vuođul heivehuvvon):

Áhčči min
don gean lohket almmis leat
Itgo muitalivčče munnje
manne lea ná?

Dán divttas bohtet ovdan máŋggat bealit mat mearkkašit munnje olu. Áhčči min muittuha risttalašvuođas: jáhkán, ahte beasan Sálmmorohki lusa muhtumin ja doppe almmis Ipmeláhči luhtte son mu vuorddaša. Gažaldat manne lea maid máŋgii badjanan millii. Gažaldat leage okta váldoágga manne dat duodji šattai dakkár go lea. Goalmmát ágga dán divtta válljemii lei ieš musihkka, šuokŋa mii lea addán jeđđehusa ja inspirašuvnna.

3. Morašduoji analyseren - trauma ja luovvalasvuohta

Mun lean ožžon morrašis olbmá. Dat johtá mu mielde. Eallá mu váimmus, duollet dalle iđista inge goassige dieđe goas ja gos?

Danne mus lea dárbu ipmirdit iežan, čilget vásáhusaid ja dovdduid. Duodji lea álohii mearkkašan munnje olu. Dat lea leamaš áigegollun, ahkitvuođas ja lossa dilis dego jeđđehus juo ovdal máná massima. Muhto easkka massima maŋŋel duoji sajádat ja mearkkašupmi lea nanosnuvvan ja duddjon lea ožžon áibbas ođđalágan oli.

Go mánná lei jápmán ja bohten ruoktot su haga, de vuosttas beivviid áigge juo gurrejin visot duodjetiŋggaid siste viesus. Mearridin, ahte in goassige áiggo šat duddjot, mun in nagot. Duddjon orui nu joavdelaš ja mun juo njulgestaga vašuhišgohten dan.

Vehážiid mielde, vahkuid geahčen, álgen golahit várrugasat áiggi iežan bargolanjas. Muhtun beaivve fuobmájin man olu issoras fiinna duodjeávdnasat mus leatge. Das álggii luovvalas áigodat. Álggos gorron gova ohppuid ovtta oassái. Dat lei várra vuosttas duodji, mas ledjen nu váimmustan mielde. Dat lei maid niehku, ovdasaš, man ledjen niegádan ovdal máná jápmima. Gova bakte fuobmájin mo bastán ovdanbuktit dovdduid ja mot ieš konkrehtalaš duddjon veahkeha morrašis ja buktá jeđđehusa.

Mot fuobmájin dasto bargat gietkamiin? Gietkkamuora lei viellja ráhkadan juo ovdal go Sálmmo riegádii. Luvddonastin bázii, go beaivválaš eallima joraheapmi golmma smávva mánáid eadnin válddii visot eallinfámu.

Bachelorohppuid álggadettiinan mearridin gárvvistit gietkama. Mearrádusa maŋŋel lei Unna- Sálmmoža áigi guođđit mu, muhto jurdda gietkamis ii báhcán: liikká dat šattai áibbas earálágan go árbevirolaččat min guovllu bárdnemáná gietkka livččii lean. Ákkastalan iežan mearrádusa earálágan gietkamis dainna, ahte ii leat dán duoji historjáge dábálaš. Dalle gietkka oažžu leat maid oalle earenoamáš ja spiehkástit árbevierus. Sámi dáiddar Ivar Jåks lea meroštallan iežas luovvalas barggu dego eallima proseassan. Su mielde dáiddaduodji eallá iežas eallima ja son olmmožin sáhttá veahkkin lasihit ođđa iešvuođaid hápmái, mii lea juo leahkime. (Jåks 1998). Seammasullasaš dovdu lei musnai: duddjomiin sáhtán buktit árbevirolaš duodjái juoga ođđasa, juoga heahkkahuhtti iešvuođa.

Go bargen gietkamiin, álggii millii badjanit ain ođđasit: manne mun duddjon dan? In nuge jearran alddán dan, mot lean čoavdan omd. praktihkalaš čuolmmaid nugo lean dahkan. Barggadettiinan mielas ledje duoji vuoiŋŋalaš bealit ja dat mot praktihkalaš čovdosat sisttisdollet ja guddet mearkkašumiid.

Mus lei dárbu ipmirdit iežan ja mot čilgen iežan vásáhusaid duddjoma bakte. Psykoanalyhtalaš dáiddadutkan hupmá nissonolbmo luovvalasvuođas ja morraša gieđahallamis dáidagiin. Lea dovddus ášši, ahte luovvalasvuođas lea dehálaš oassi massima ja morraša gieđahallamis. Luovvalasvuođain sáhttá ovdanbuktit bakčasa ja geahppidit dovdduid dan bakte. (Hägglund 1991, 58). Nissonolbmo luovvalasvuohta lea ráhčan gillamuša ipmirdeapmái ja geahppudeapmái sihke bakčasa gierdamii. Luovvalas bargu lokte olbmo beaivválaš rutiinnaid ja eallima váttes áššiid bajábeallái ja seammás das lea erenoamáš dahkamuš morašteamis (Hägglund 1991, 62). Mun fuobmájin duddjoma áigge mot bastán luoitit iežan dovdduid olggos. Leat leamaš áiggit, ahte in leat nagodan sánálaččat juohkit iežan dovdduid geainnage. Duddjoma áigge bessen akto gieđahallat bakčasa ja duollet dalle, dehe oalle dávjá, lean vánddardan muittuid máilmmis: mu siellu lea beassán dovdat bakčasa ja duodji lea veahkehan gierdat dan.

Lea maid duođaštuvvon, ahte morašteaddji seailluha siskkáldas oktavuođa jápmán olbmo miellagovvii muhto maiddái illušuvnna olgguldas oktavuođas ovttastahtti tiŋgga (eŋgelasg. Linking object) bakte (Poijula 2002, 101 < Volkan 1985). Anán, ahte eŋgelmáná gietkka lea luovvalas duodji go dan bakte lea gieđahallan morraša ja duoji prahktihkalaš čovdosat leat jápmima ja massima dihte šaddan. Doaivvun maid, ahte dan duddjon oažžu áigái illušuvnna jápmima hálddašeamis ja das, ahte olmmoš ii dárbbaš geažos áigge gieđahallat morraša čuolmma, mii bealistis veahkeha gierdat morraša (Poijula 2002, 101).

Gietkka orui maid earenomáš lunddolaš duodji gieđahallat nissonvuođa ja eatnivuođa. Nissonolbmo biologalaš luovvalasvuođa vuođđun lea su sajádat máná riegádahttin: dan doarju movttiidahttima, šaddama ja maiddái luohpama ja massima. (Hägglund 1991, 64-65).

Luovvalas bargui gullá juo meroštallama mielde juoga ođđa, vuorddekeahtes ášši man lea váttis diehtit ovddalgihtii. (Hägglund 1991, 150). Ii leat jierbmi ollenge ráhkadit jápmán mánnái gietkama. Dat leage mu luovvalas proseassa vuorddekeahtes bealli. Ođđa bealit fas ieš duojis leat dat prahktihkalaš čovdosat,mot lean duddjon dan. Soames dajai, ahte vilges siskkožat assosieret gisttu ivnniid. Soaitá leat nu, ahte lean mielastan jurddahan maŋimuš vuoiŋŋastansaji go lean válljen ivnniid. Nuppe dáfus in leat diđolaččat válljen ivnniid go dat ledje juo mu oaivvis nu čielgasat: vielgat govahallá ráinnasvuođa, vigihisvuođa ja čuovgga, dan gosa mu unnoraš lea vádjolan.

Máná massin lea dahkan munnje trauma, muhto sáhttá várra dadjat ahte massin lea addán maid olu: inspirašuvnna, ipmárdusa ja ilu ja giitevašvuođa dovdduid máná divrras árbbis. Sálmmo ii guođđán guoros saji. Son eallá mu váimmus ja gieđaid bohtosiin. Luovvalasvuođa inspirašuvdnavásáhus lea movttaskasvuohta ja luovvalasvuođa ovdanbuktima eallámuš ja ilu dovdu, mii lea olu čiekŋalit vásáhus go illudeapmi (Hägglund 1991, 156)
Luovvalasvuohta ja moraš dievasmahttet nubbi nuppi go olmmoš barggadettiinis gieđahallá morraša. (Hägglund 1991,160). Morašteami áigge morašteaddji dovdá máŋggaid jápmán olbmo iešvuođaid ja sáhttá rievdadit daid doaibman ja dahkun, maid sáhttá ieš duohtandahkat (Poijula 2002, 77) dego lean dahkan gietkama duddjodettiinan. Lihkostuvvan morašteapmi sáhttá riggudit morašteaddji persovnnalašvuođa (Poijula 2002, 77). In dieđe sáhttágo meroštallat goas morašteapmi lea “lihkostuvvan”, muhto ipmirdan dan nu, ahte olbmo eallinvásáhus ja –ipmárdus viidu ja dakko bakte rigguda olbmo persovnnalašvuođa. Jáhkán, mun lean duddjoma bakte bastán gieđahallat váttes áššiid ja olles prošeakta Eŋgelmáná gietkka iešguđet bargomuttus lea leamaš guovddáš dahkki morašduoji duohtan dahkamis.

4. Loahpaheapme

Máná eallin báhcá gaskan go son jápmá. Máná massin lea eatnivuođa, ja váhnenvuođa, losimus vásáhus. Morrašis ii beasa badjel, muhto dat ii biso rievdameahttumin. (Poijula 2002, 139-140). Moraš ii noga, muhto dainna oahppá eallit.

Máná massin lea váikkuhan čiekŋalit munnje. In leat seammá olmmoš go ovdal. Doaivvun ipmirdan eallima buorebut. Várra lean viisonnai veahá. Duddjomiin lean burgan bakčasa ja mus beroštahtii sakka go gávdnen dan suorggi girjjálašvuođa. Háliidan joatkit dainna fáttáin.

Vaikko lea leamaš lossat ja ain bávččas, de lean vásihan ahte lean ožžon olu: ođđalágan duostilvuođa, giitevašvuođa máná eallimis ja su oanehis bottuin mu luhtte. Sálmmo haga in livčče goassige dahkan Eŋgelmáná gietkama. Inge goassige livčče bastán dovdat ilu, ráhkisvuođa ja ahkitvuođa dovdduid ná nannosit.

Ja mun in bala šat mastege.